Vesi paremäärmuslaste veskile

“See sündmus on jälle vesi paremäärmuslaste veskile. Kui vaadata Saksamaal ja mujal olnud meeleavaldusi ning üldist paremäärmuslaste tõusu Euroopas, siis kahjuks kasutatakse võib-olla seda islamofoobia kütmiseks,” rääkis Merilin Kiviorg, kes õpetas Oxfordi ülikoolis rahvusvahelisi suhteid ja poliitikat ning annab praegu Tartu Ülikoolis loenguid inimõiguste teemal. “Meie pole Euroopast ka väga kaugel. Ei tasu olla naiivne, et Eestis on tolerantsust rohkem.”

Maailm on ettearvamatu, tõdes Kiviorg, lisades, et globaalsus toob kaasa nii inimeste kui ideede liikumise. “Välistada ei saa midagi,” sõnas ta võimalike rünnakute kohta Eestis või lähiriikides, mis ei ole islamiradikaalide tegudega silmitsi seisnud.  

14 aastat Suurbritannias elanud Kiviorg on näinud, kuidas pärast sealseid rünnakuid suhtutakse halvustavalt kõigisse moslemitesse.

“Nähakse tervikuna islamit kui ohtlikku religiooni. Ei nähta, et islamiusulisi on igasuguseid. Kusjuures osa islamiusulistest leiab, et terroristid teevad oma rünnakutega usuvastaseid tegusid,” lausus praegu rohkem Eestis viibiv Kiviorg, kes on õppinud ja töötanud väga paljude moslemitega. “Seepärast ongi väga kahju, kui nende sündmuste tõttu kannatavad toredad ja äärmiselt armsad inimesed, keda on rohkem kui radikaale.”

Kiviorg märkis, et peaks mõtlema ka sellele, kus läheb sõnavabaduse piir, viidates karikatuuridele. “Oleks vaja dialoogi. Tuleb teadvustada, mis on solvav ja mis mitte – millal minnakse naljapiirist üle,” lausus ta.

Kiviorule jäi heas mõttes silma, et Pariisis olnud rünnaku järel võttis esimeste seas hukkamõistvalt sõna just islami kogukond.

“Paljud moslemid tunnevad ennast teisejärgulistena – peavad tõestama, et ei ole terroristid, kuigi nende väärtused ei erine meie omadest,” lisas Kiviorg, kelle arvates tulebki sarnastest rünnakutest rääkida. “Et ei oleks kirvega lahterdamist,” selgitas ta.